Ajalugu

 

15. märtsil 1949. a. alustas tegevust Tartu Tervishoiutöötajate Ameti­­ühingute Kultuuriklubi Naiskoor noore dirigendi Regina Sokka juhtimisel. Lauluharjutusteks saadud ruumi eest oldi tänu võlgu toonasele Sanitaar-Epidemioloogia Jaama juhatajale dr. Šmardinile. Koori idee algatajateks olid ja tuumiku moodustasid tervishoiu­­töötajad. Esimene osalus lauluüritustest toimus juba 21. juulil 1949. aastal Tartu laulupäeval, esimene iseseisev esinemine aga 8. novembril 1949. aastal Vanemuise saalis Leonid Eriku juhatusel.

1950. aastast, mil valmis Tartu Tervishoiutöötajate Maja (toona Tervishoiu­­­töötajate Ametiühingute Kultuuriklubi) Tiigi tänavas, mille avamisel ka meie lauljad esinesid, on koor tänulik maja juhtkonnale, kes lubab kooril kuni tänaseni ruume kasutada oma laulu­harjutusteks.


1977.a. I üleliidulisel taidlusfestivalil

Kui aastal 1950 valmis Tartus Tiigi tänaval Tervishoiutöötajate Maja, siis just tervishoiutöötajate koor oli see kes avamisel maja lahti laulis ja maja juhtkond lubas selles ilusas punases telliskivimajas ka kooril edasisi lauluharjutusi korraldada. Olles ajast-aega tänulik maja juhtkonnale kasutab koor neid ruume tänaseni, kuigi on muutunud maja nimi ja funktsioon ning ka koor on võtnud vahepeal endale kõlava nime DOMINA.

Koori nimepäevaks võib pidada 5. detsembrit 1977, mil meie koori üld­­koosolek võttis vastu otsuse hakata kutsuma koori ilusa ja tabava nimega DOMINA (majaemand, käskijanna). Tartu linna kultuuri­osakonna poolt kinnitati see lõplikult 1. veebruaril 1978. a.

1975 a. eraldusid koorist staažikamad lauljad seeniorkooriks, kes on tuntud-teatud AVE koorina ja kelle võttis tol ajal oma hoole alla ka varem tervishoiutöötajate koori juhtinud dirigent Laine Ustav. Seega Domina ja Ave on võrsunud ühest ja samast juurestikust.

Rahva­koori aunimetus omistati Dominale 1967. aastal ja I kategooria 1975. aastal.

Koori seitsmekümnendate aastate kroonikaraamatutest võib leida meid abistanutena auliikme nime pälvinud: tervishoiuminister Väino Rätsep, Rahvaloomingumaja direktor Aksel Pajupuu, Tartu tervishoiu­osakonna juhataja Maido Sikk, Tervishoiutöötajate Ametiühingute Tartu linnakomitee esimees Guido Arro. Koori šefiks oli Laur Karu.

Domina dirigendid läbi aegade:

  • Regina Sokk 1949
  • Leonid Erik 1949 - 1951
  • Ülo Bergmann 1951 - 1952
  • Voldemar Kliimand 1952 - 1958
  • Ago Russak 1958
  • Laine Ustav 1958 - 1969
  • Helgi Sirmais 1969 - 1970
  • Aili Unt 1970 - 1972
  • Maie Eljas 1972 - 1984
  • Elvi Oolo 1984 - 2005
  • Elen Ilves 2006 - 2009
  • Anneli Koppel 2009...

Domina esinaised (presidendid) läbi aegade:

  • Valve Ruus 1949 - 1951
  • Helmi Mõttus 1951 - 1953
  • Leida Hecht 1953 - 1956
  • Ilse Vahtakand 1956 - 1957
  • Silvia Russak 1957 - 1960
  • Silvia Lumiste 1960 - 1962
  • Anne-Mall Koort 1962 - 1963
  • Valli Kaselaid 1963 - 1966
  • Heidi Järv 1966 - 1968
  • Armula Järv 1968 - 1972
  • Linda Paabo 1972 - 1974
  • Sirje Viilup 1972 - 1974
  • Kaja Keres 1974 - 1977
  • Margit Ratnik-Närska 1977 - 1981
  • Viia Öösalu 1981 - 1983
  • Ellen Traat-Soolind 1983 - 1984
  • Sirje Neps 1984 - 1992
  • Kersti Alev 1992 - 1999
  • Ingrid Mesila 1999 - 2005
  • Aita Napa 2006 - 2012
  • Ave Kaasik 2012 - 2018
  • Merit Loog 2018 - ...                              koorivanem Tiina Krusberg 2018 - 2021
  •                                                                    koorivanem Ester Alev 2021 - ...

Naiskoor on osa võtnud kõikidest laulupidudest, sh ka laulupidudest väljaspool Eestit (Pori laulupidu Soomes 2007.a.), naiskooride laulu­päevadest, rajooni või maakonna muusikapäevadest ja rahvakunsti­õhtutest, naiskooride lauleldustest, 1991. a. Laulusildadest, Tartu Kevadest, mitmetest festivalidest nagu  1997. a. Läänemeremaade koorifestivalist "Ostsee Chorfest '97", Flensburgis, rahvusvahelistest festivalidest Szczecinis,Alta Pusterias ning Festival Internazionale Cori d'Europa,Aquileias. Koor on laulnud aktustel, haiglates, sanatooriumides, vanadekodudes, mälestuspäevadel surnuaedades, meditsiinikonverentsist osavõtjatele, Tartu Kliinilise Haigla aastapäeval 1972. a. Esimene helilindistus tehti 1954. a., järgnesid osavõtt raadiofestivalist, esinemine televisioonis ning 1980. a. telelindistus saatele Lauluaeg.

1969. a. naiskooride esimesel võistulaulmisel saadi III koht. Oleme esinenud erinevatel taidlusfestivalidel (Nõukogude Liidu 1977. a. taidluskonkursil saime I järgu diplomi, kaotades laureaadile 2 punktiga) ja mitmetel isetegevus­ülevaatustel, kusjuures tervishoiutöötajate isetegevusülevaatustel saavutasime erinevatel aastatel mitu esikohta. Igal aastal on korraldatud laululaager (aastatel 1978-1991 toimus see traditsiooniliselt Sangaste lossis) ja on osaletud ka naiskooride suvekoolides Räpinas.

Koostas: Ingrid Mesila


1949. a. 8.november - esimene iseseisev esinemine



1964. a



1975. a. Üldlaulupeol Tallinnas



1984. a. 35. juubelikontsert



1994. a. 45. juubelikontsert



1997. a. Flensburgis Läänemeremaade festivalil